2015. aasta PISA uuringust selgus, et igast sajast õpilasest 20 on koolis kaasõpilaste pilgete, naeru ja mõnituste märklauaks. Koolikiusamises pole Eestil rõõmustada millegi üle: meie koolides on kiusamist rohkem kui Euroopas keskmiselt ja OECD arvestuses on Eesti kolmekümnendal kohal.
Seaduse järgi peaks olema igas Eesti koolis koolipsühholoog, kuid praegu on neid ainult 38% Eesti koolides.
Soome haridusministeeriumi tellimusel Turu ülikoolis välja töötanud kiusamisvaba kooli programm (KiVa) on Eestis kasutusel viiendat aastat ja toimib umbes viiekümnes koolis. Programmiga liitunud koolis korraldatakse esimese kuni kuuenda klassi õpilastega ennetustunnid. „Räägitakse, mida kiusamine ohvritega teeb, kuidas saame erinevusi aktsepteerida, nii et ei pea kõik sõbrad olema, aga üksteisega viisakalt suhelda,” selgitab Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. Õpetajad harjutavad koolitusel kiusamisjuhtumite lahendamist ning seda, millal ja kuidas rääkida ohvriga ning kuidas tõmmata kaasa pealtvaataja rollis olnud lapsi. Eestis oli KiVa programmi algusaastal keskmine koolis kiusatavate osakaal 21,5%. Koolides, kus KiVa on neli aastat tegutsenud, oli kiusatute osakaal sel kevadel juba 15,7%-ni vähenenud. Triin Toomesaar rõhutab, et koolikiusamisega tuleb tegelda pidevalt, sest kui kool loobub järjepidevast ennetusest, siis langetakse paari aastaga tagasi koolituseelsele tasemele.
Vaata lähemalt: http://digileht.epl.delfi.ee/uudised/opetajad-ega-koolijuht-ei-marganud-uheksa-aastat-koolikiusamise-all-kannatanud-poissi?id=80305602
Seaduse järgi peaks olema igas Eesti koolis koolipsühholoog, kuid praegu on neid ainult 38% Eesti koolides.
Soome haridusministeeriumi tellimusel Turu ülikoolis välja töötanud kiusamisvaba kooli programm (KiVa) on Eestis kasutusel viiendat aastat ja toimib umbes viiekümnes koolis. Programmiga liitunud koolis korraldatakse esimese kuni kuuenda klassi õpilastega ennetustunnid. „Räägitakse, mida kiusamine ohvritega teeb, kuidas saame erinevusi aktsepteerida, nii et ei pea kõik sõbrad olema, aga üksteisega viisakalt suhelda,” selgitab Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. Õpetajad harjutavad koolitusel kiusamisjuhtumite lahendamist ning seda, millal ja kuidas rääkida ohvriga ning kuidas tõmmata kaasa pealtvaataja rollis olnud lapsi. Eestis oli KiVa programmi algusaastal keskmine koolis kiusatavate osakaal 21,5%. Koolides, kus KiVa on neli aastat tegutsenud, oli kiusatute osakaal sel kevadel juba 15,7%-ni vähenenud. Triin Toomesaar rõhutab, et koolikiusamisega tuleb tegelda pidevalt, sest kui kool loobub järjepidevast ennetusest, siis langetakse paari aastaga tagasi koolituseelsele tasemele.
Vaata lähemalt: http://digileht.epl.delfi.ee/uudised/opetajad-ega-koolijuht-ei-marganud-uheksa-aastat-koolikiusamise-all-kannatanud-poissi?id=80305602