Loe lähemalt: www.err.ee/638209/tonu-jurjen-mida-teha-et-mehed-enam-ahistamisest-ei-vaikiks
Psühholoog Tõnu Jürjen leiab: "Seksuaalrünnakutest ja ahistamisest kõneldakse kui naiste probleemist ning see on minu meelest fundamentaalselt vale. Siinkohal ei mõtle ma peamiselt seda, et kannataja pool võib olla mees, vaid seda, et probleem on koleda teo toime panijal. Nii massiivset probleemi ei ole minu arusaamist mööda võimalik lahendada, nähes vaid poolt ühiskonnast."
Loe lähemalt: www.err.ee/638209/tonu-jurjen-mida-teha-et-mehed-enam-ahistamisest-ei-vaikiks
0 Comments
Vägivallast mõeldes tulevad esimesena silme ette kaklevad purjus mehed tänaval. Kuid on palju liike vägivalda, isegi peaaegu nähtamatuid vägivaldseid vihjeid. Rohkem märgates ja tegutsedes saame luua Eesti, kus vägivalda on palju vähem. Teomeeter pakub rea tegusid, mis sellele kaasa aitaks. Saab ka ise ideid pakkuda.
Vaata lähemalt: https://teomeeter.ee/app/campaigns/6/128?lang=et 2015. aasta PISA uuringust selgus, et igast sajast õpilasest 20 on koolis kaasõpilaste pilgete, naeru ja mõnituste märklauaks. Koolikiusamises pole Eestil rõõmustada millegi üle: meie koolides on kiusamist rohkem kui Euroopas keskmiselt ja OECD arvestuses on Eesti kolmekümnendal kohal.
Seaduse järgi peaks olema igas Eesti koolis koolipsühholoog, kuid praegu on neid ainult 38% Eesti koolides. Soome haridusministeeriumi tellimusel Turu ülikoolis välja töötanud kiusamisvaba kooli programm (KiVa) on Eestis kasutusel viiendat aastat ja toimib umbes viiekümnes koolis. Programmiga liitunud koolis korraldatakse esimese kuni kuuenda klassi õpilastega ennetustunnid. „Räägitakse, mida kiusamine ohvritega teeb, kuidas saame erinevusi aktsepteerida, nii et ei pea kõik sõbrad olema, aga üksteisega viisakalt suhelda,” selgitab Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. Õpetajad harjutavad koolitusel kiusamisjuhtumite lahendamist ning seda, millal ja kuidas rääkida ohvriga ning kuidas tõmmata kaasa pealtvaataja rollis olnud lapsi. Eestis oli KiVa programmi algusaastal keskmine koolis kiusatavate osakaal 21,5%. Koolides, kus KiVa on neli aastat tegutsenud, oli kiusatute osakaal sel kevadel juba 15,7%-ni vähenenud. Triin Toomesaar rõhutab, et koolikiusamisega tuleb tegelda pidevalt, sest kui kool loobub järjepidevast ennetusest, siis langetakse paari aastaga tagasi koolituseelsele tasemele. Vaata lähemalt: http://digileht.epl.delfi.ee/uudised/opetajad-ega-koolijuht-ei-marganud-uheksa-aastat-koolikiusamise-all-kannatanud-poissi?id=80305602 Detsembris 2017 alustatakse Pärnumaal juhtprojekti, milles lähisuhtevägivalla puhul peab kodust lahkuma ründaja ning eri sotsiaalteenused on ette nähtud konflikti mõlemale poolele. Seejuures on juhtprogramm mõeldud nii nais- kui ka meessoost ohvrite aitamiseks. Selline lähenemine on Eesti kontekstis uudne.
Kui ründaja on kodust ära viidud, hakkab politsei tegelema ohvriga ja kohe – kasvõi keset ööd – helistatakse koos ohvriabisse. Selleks, et edasisi lähisuhtevägivalla juhtumeid ennetada, tuleb ründajal läbida programm, milles ta saab juhtunut enda jaoks lahti mõtestada ja õppida, kuidas oma emotsioonidega toime tulla nii, et edasisi rünnakuid ära hoida. Programm nimega „Sisemine kindlus” on varasemalt Tartu ülikoolis välja töötatud (üks väljatöötajatest Konfliktiennetuse Keskuse aktiivrühma liige Oliver Nahkur) ja sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on seda koos sise- ja justiitsministeeriumiga analüüsinud ja testinud. Pärnumaa juhtprojektiga selgitatakse, kuidas oleks „Sisemise kindluse” programmi võimalik Eestis rakendada: kas kohustusliku, vabatahtliku või mõlema seguna. Programm kestab üle 50 tunni ning pakub meestele grupiteraapiat, mis võimaldab oma käitumist muuta ja vägivalla kordumist ennetada. Grupitöödes arutlevad mehed ka maskuliinsuse ja soonormide üle. Peale selle annab programm praktilisi oskuseid, kuidas juhtida viha ja stressi, ning arendab suhtlemisoskust. Teenuse kuluks 2018. aastal on planeeritud 58 000 eurot ja see tuleb sotsiaalkindlustusameti eelarvest. Pärnumaa juhtprojekt kestab kevadeni ja seejärel otsustatakse, kuidas programmi juba täismahus rakendada ja milliseid muudatusi on vaja teha. Vaata lähemalt Eesti Päevalehest (14.11.2017, Tuuli Jõesaar) http://digileht.epl.delfi.ee/uudised/lahisuhtevagivalla-juhtprojekt-viib-kodust-minema-rundaja-mitte-ohvri?id=80147074 10.–11. novembril kohtusid Tartu ülikoolis toimuval Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi konverentsil „Religion and Nation(alism): Entanglements, Tensions, Conflicts” 17 riigi religiooni- ja ühiskonnauurijad. Konverentsi kaaskorraldajaks ja ettekandjaks oli ka Alar Kilp, meie kevadise konfliktiennetuse seminarisarja pikaaegne lektor.
Vaata lähemalt siit. Metsaülikooli, arvamusfestivali ja ERRi koostöös korraldatud vestlusringis osalesid Ott Karulin, Triin Käpp, Kristi Liiva ja Rein Taagepera. Üldiselt leiti, et Eestis kiputakse kannatliku arutlemise asemel võitlevalt väitlema.
Kuula vestlusringi siit. Haridusministeeriumi eestvedamisel on paberile pandud kontseptsioon, kuidas võiks terviklik süsteem kiusamisvaba haridustee nimel anda tulemuse.
Erinevate uuringute kohaselt on Eestis kiusamine jätkuvalt tõsine probleem. 2014. aasta uuring (HBSC) tõi välja, et kiusamise all kannatas ligi viiendik 11-15-aastastest õpilastest. Praxis avaldas 2012. aastal, et ligi pooled õpilastest on kogenud kiusamist ning 7% kannatab pidevalt selle küüsis. Näiteks on kiusamine korduvalt esinev löömine, tõukamine, togimine, vastu tahtmist kinni hoidmine, alandamine, mõnitamine, solvamine, narrimine, ignoreerimine, grupist välja arvamine, laimujuttude ning piinlike või halvustavate piltide, videote ja veebipostituste levitamine jms. Lahendustegevustena näeb strateegia ette kahte tegutsemissuunda. Esimene neist soosib enesekohaste pädevuste, sotsiaalsete oskuste ja vägivallavabade konfliktilahendusoskuste arendamist ning teadmiste suurendamist vägivalla, isikupuutumatuse ja soolise võrdõiguslikkuse kohta. Strateegia tõstatab vajaduse järjepidevalt tegeleda laste e-turvalisuse teemaga, et kaitsta lapsi netiohtude, sh küberkiusamise, e-vahendite abil toime pandud seksuaalse väärkohtlemise ja muu vägivalla eest. Teine lahendustegevus seab eesmärgiks, et killustunud projektipõhise ennetustegevuste asemel viiakse haridusasutustes ellu tõenduspõhiseid ennetusprogramme: tagada häid tulemusi andvate programmide kasutamine üle Eesti, lõimides need võimaluse korral õppekavadesse ja õpetajakoolitusse. Aastaks 2020 on eesmärk kõikidesse alusharidusasutustesse ning 90% põhikoolidesse viia sisse teadus- ja tõenduspõhised kiusamisennetuse või väärtuskasvatuse programmid. Vaata täpsemalt siit Kolmapäeval, 11. mail külastab Tartut ja Tartu ülikooli riigivisiidil viibiv Püha Tooli riigisekretär kardinal Pietro Parolin. Kell 12.15 peab ta kõigile huvilistele avatud aulaloengu „The diplomatic activity of the Holy See at the service of peace“, mida saab vaadata www.uttv.ee
Statistikaameti peametoodik, Tartu ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit leidis arvutustes, et perevägivald maksab Eesti riigile igal aastal vähemalt 116,5 miljonit eurot, ja see on veel tagasihoidlik hinnang.
"Iga dollar, mis pannakse perevägivalla ennetamisse või ohvri abistamisse, annab tagasi 7 dollarit. See on ju soodne investeering ja tuleb mõelda ennetamisele, mitte likvideerida kulukaid tagajärgi," ütles Ene-Margit Tiit 30. märtsil toimunud konverentsil "Perevägivald - väljakutse, mis ootab lahendusi". Perevägivalla kulukuse arvutamisel võeti Ene-Margit Tiidu sõnul aluseks järgmised komponendid: saamata jäänud toodang 13,2 miljonit eurot aastas, kulu tervishoiuteenustele 12,8 miljonit eurot, õiguskaitse teenused 13 miljonit eurot aastas. Neile lisandusid sotsiaalkaitseteenused 17,5 miljonit eurot, isiklikud ja spetsiaalteenused 3,6 miljonit eurot ning 50,1 miljoni euro eest tuli heastada ohvritele tekitatud füüsilisi ja emotsionaalset kahju. Lastele tekitatud perevägivalla kahju hinnati ligi 6,3 miljoni euro peale. Vaata Postimees Online kajastust ja konverentsi Tartu ülikooli teadlaste töörühm, kuhu kuulus ka Konfliktiennetuse Keskuse (KEK) aktiivrühma liige Oliver Nahkur, analüüsis Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmete alusel suhtumisi sisserändajatesse Eestis ja veel 14 Euroopa riigis. Eelkõige sooviti teada, mis kujundab inimeste suhtumist sisserändajatesse.
Pidades silmas konfliktide ennetamise olulisust, kaardistasid KEK-i liige Oliver Nahkur koostöös Mare Ainsaarega peatükis "Sisserändega seotud konflikte soodustavad olukorrad" teoreetilisi olukordi, mis soodustavad sisserändega seotud konfliktide teket. Tulemused näitasid, et 33% eestimaalastest tajub sisserännet Eestile pigem kasulikuna, 29% kahjulikuna ning 38% jääb kuhugi sinna vahepeale. Eestis on Euroopa suurimad erinevused suhtumises sisserändajatesse nende päritolu, rassi ja etnilise rühma põhjal. „Eestis suhtutakse väljastpoolt Euroopat tulevatesse sisserändajatesse tunduvalt suurema ettevaatusega kui paljudes teistes Euroopa riikides, eriti teisest rassist ja rahvusest inimeste saabumisse,“ tõdes TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, uuringu üks autoreid Mare Ainsaar. Ta lisas, et 30% eestimaalasi ei lubaks vaestest riikidest väljastpoolt Euroopat inimestel Eestisse elama asuda: „Ka üldine suhtumine sisserändesse on Eestis pigem ettevaatlik: ligi 5% eestlastest ei lubaks endaga sama nahavärviga ja samast rahvusest inimestel Eestisse sisse rännata.“ Kui Euroopas on üldiselt suurimad erinevused sisserändesse suhtumise osas erineva haridustasemega inimeste vahel, siis Eestis eakate ja noorte inimeste vahel. Vanemad inimesed suhtuvad võrreldes nooremate põlvkondadega sisserändesse oluliselt negatiivsemalt. Sisserände suhtes on sallivamad välismaal elamise kogemusega ning sisserändajatega positiivse kontakti kogemusega inimesed ja need, kes ei poolda monokultuurset riiki. Suhtumine sisserändesse on seotud ka mitmete üldiste inimlike omadustega nagu sallivus eri vähemusrühmade suhtes, usaldus oma riigi vastu ja inimestevaheline usaldus ning võrdse kohtlemise väärtustamine. Eestis ollakse võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega sisserändajate suhtes nõudlikud. Eestimaalased peavad oluliseks, et siia elama asuv inimene võtaks omaks Eestile omase elulaadi, tal oleksid Eestile vajalikud tööoskused ning hea haridus. Üsna oluline on ka eesti keele oskus. Paljud teooriad seletavad sisserändajate ja kohalike suhteid läbi konkurentsi tööturul. „Eestis mõjutab võimalik konkurents tööturul eelkõige vaid kutseharidusega inimeste hoiakuid,“ lisas üks uuringu autoritest, TÜ tööturupoliitika teadur Ave Roots. Tutvu raportiga siin |
AuthorBlogisse teevad lühemaid ja pikemaid postitusi KEKi aktiivrühma liikmed Archives
January 2021
Categories |