Erinevate uuringute kohaselt on Eestis kiusamine jätkuvalt tõsine probleem. 2014. aasta uuring (HBSC) tõi välja, et kiusamise all kannatas ligi viiendik 11-15-aastastest õpilastest. Praxis avaldas 2012. aastal, et ligi pooled õpilastest on kogenud kiusamist ning 7% kannatab pidevalt selle küüsis. Näiteks on kiusamine korduvalt esinev löömine, tõukamine, togimine, vastu tahtmist kinni hoidmine, alandamine, mõnitamine, solvamine, narrimine, ignoreerimine, grupist välja arvamine, laimujuttude ning piinlike või halvustavate piltide, videote ja veebipostituste levitamine jms.
Lahendustegevustena näeb strateegia ette kahte tegutsemissuunda. Esimene neist soosib enesekohaste pädevuste, sotsiaalsete oskuste ja vägivallavabade konfliktilahendusoskuste arendamist ning teadmiste suurendamist vägivalla, isikupuutumatuse ja soolise võrdõiguslikkuse kohta.
Strateegia tõstatab vajaduse järjepidevalt tegeleda laste e-turvalisuse teemaga, et kaitsta lapsi netiohtude, sh küberkiusamise, e-vahendite abil toime pandud seksuaalse väärkohtlemise ja muu vägivalla eest.
Teine lahendustegevus seab eesmärgiks, et killustunud projektipõhise ennetustegevuste asemel viiakse haridusasutustes ellu tõenduspõhiseid ennetusprogramme: tagada häid tulemusi andvate programmide kasutamine üle Eesti, lõimides need võimaluse korral õppekavadesse ja õpetajakoolitusse.
Aastaks 2020 on eesmärk kõikidesse alusharidusasutustesse ning 90% põhikoolidesse viia sisse teadus- ja tõenduspõhised kiusamisennetuse või väärtuskasvatuse programmid.
Vaata täpsemalt siit