Kadi Mägi doktoritöö kohaselt ei puutu eestlased ja venelased üksteisega kokku, sest elavad erinevates ja järjest sügavamalt eristuvates piirkondades. Samas nendib ta, et kõrge etniline segregatsioon ei ole Eestis midagi uut, küll on aga selle tähendus hakanud aga aja jooksul muutuma. "Ka nõukogude aja lõpul elasid rahvusgrupid eraldunult, kuid siis oli sotsiaal-majanduslik segregatsioon madal. Aastakümnete jooksul on ebavõrdus palju kasvanud ning etniline ja sotsiaal-majanduslik segregatsioon on hakanud Eestis üha enam kattuma." See on muret tekitav suundumus, mis ohustab linnade ja naabruskondade stabiilsust. Eriti on selliste suundumuste poolt ohustatud paneelelamupiirkonnad. "Kui varasemalt olid need paigad, mis olid sotsiaal-majanduslikult segunenud ning kus eestlased ja venekeelsed suhtlesid ning kohtusid, siis nüüd muutuvad need piirkonnad üha venekeelsemaks ja võimalus rahvuste vaheliseks suhtluseks väheneb," sõnas Mägi.
Vaata lähemalt novaator.err.ee/876393/doktoritoo-naitab-kuidas-elukeskkond-voib-rahvuslikku-kuuluvust-muuta ja novaator.err.ee/259275/elukohtade-uuring-purustab-muudi-paranevast-loimumisest
Mägi loodab, et laste koos õppimine ühes koolis võiks olla üks tegur, mis süvenevat elukoha segregatsiooni kui võimalikku pingete tekkimise allikat võiks leevendada. Või alustada koos juba lasteaiast? Ka mitteformaalsed haridusprogrammid toimivad, näiteks SA Archimedese noorteagentuuri lõimumisprogrammi Noortekohtumised. Pronksiöö järgsel ajal toimusid eesti- ja vene kodukeelega noori ühendava ettevõtmise KOOS-BMECTE sündmused, mille üheks vedajaks oli ka Konfliktiennetuse Keskuse aktiivgrupi liige Oliver.
Vaata ka novaator.err.ee/257590/teadlane-koolisusteem-on-voti-eesti-sotsiaalse-labikaimise-suurendamiseks ja novaator.err.ee/643064/loimumise-mottekoht-eestlaste-ja-venelaste-lahkukasvamine-algab-lasteaiast
Samas ei pruugi segregatsioon alati kujuneda rahvuslikku liini pidi. Varasemalt on näiteks välja toodud suurenev lõhe erineva vanusega ja elustiiliga inimestel vahel Põhja-Tallinnas. Loe lähemalt: novaator.err.ee/639050/arengud-pohja-tallinnas-voivad-pohjustada-eraldatust
Üheks uueks algatuseks Tallinnas on kodanikuteaduse kompetentsikeskuse projekt, millega Pelgulinna Gümnaasium alustab 2019-2021 koos Kopli Kunstigümnaasiumi, Mustamäe Saksa Gümnaasiumiga ja Laagna Gümnaasiumiga, mille raames on soov luua koos piirkonna huvirühmadega linnapiirkondade probleemsituatsioonide andmekogumise ja lahendamise väljakutsed, kaasata neisse üheskoos andmekogumiseks ja lahenduste leidmiseks õpilased ja teised linnakodanikud. Kodanikuteaduse (citizen science) kompetentsikeskus korraldab ka piirkonna päevadel kaasamisüritusi. Suur eesmärk on üheskoos piirkonna elanikega ja koolide ja huvirühmade eestvedamisel luua teaduspõhised viisid, kuidas kodanikud saavad sõna sekka öelda, et linnas kaasavalt probleeme kaardistada, koguda andmeid oma argumentide tõendamiseks ja lahendada probleeme koostöiselt. Teemad: linna mikrokliima, rohealad ja ringmajandus, heaolu ja tervis ning inseneri- ja materjaliteaduste loovlahendused linnaruumis).
Üks aktiivne kodanik on Tallinna arengukava 2021+ ideekorjel välja pakkunud ka idee tekitada linna kogukonna nõustajadwww.youtube.com/watch?v=FtR15aKECnw Understanding Communiti Meditation (community mediator), mis on populaarne Ühendkuningriigis ja on hakanud levima ka Põhjamaades. Idee autori seletus: "Olles ise elanud ühes Tallinna piirkonnas pikka aega, jälgides piirkonna FB lehte näen sageli, et inimesed väljendavad väga agressiivselt arvamust, mis erineb teiste omast. Samamoodi võivad tekkida erinevused tulenevalt east, tegevustest, huvialadest, rahvustest vms. Tihti ei taha/ ei oska naabrile ise välja öelda, mis häirib. Selleks võiks olla nõustaja või kuidas iganes seda nimetatakse, kes eriarvamusel olevaid inimesi erapooletult nõustab. Alati ei ole vaja helistada politseisse või televisiooni, et eriarvamusi lahendada. Samas võiks ka eelnevalt teada olla, millised on piirkonna kirjutamata reeglid."
Vaata lähemalt novaator.err.ee/876393/doktoritoo-naitab-kuidas-elukeskkond-voib-rahvuslikku-kuuluvust-muuta ja novaator.err.ee/259275/elukohtade-uuring-purustab-muudi-paranevast-loimumisest
Mägi loodab, et laste koos õppimine ühes koolis võiks olla üks tegur, mis süvenevat elukoha segregatsiooni kui võimalikku pingete tekkimise allikat võiks leevendada. Või alustada koos juba lasteaiast? Ka mitteformaalsed haridusprogrammid toimivad, näiteks SA Archimedese noorteagentuuri lõimumisprogrammi Noortekohtumised. Pronksiöö järgsel ajal toimusid eesti- ja vene kodukeelega noori ühendava ettevõtmise KOOS-BMECTE sündmused, mille üheks vedajaks oli ka Konfliktiennetuse Keskuse aktiivgrupi liige Oliver.
Vaata ka novaator.err.ee/257590/teadlane-koolisusteem-on-voti-eesti-sotsiaalse-labikaimise-suurendamiseks ja novaator.err.ee/643064/loimumise-mottekoht-eestlaste-ja-venelaste-lahkukasvamine-algab-lasteaiast
Samas ei pruugi segregatsioon alati kujuneda rahvuslikku liini pidi. Varasemalt on näiteks välja toodud suurenev lõhe erineva vanusega ja elustiiliga inimestel vahel Põhja-Tallinnas. Loe lähemalt: novaator.err.ee/639050/arengud-pohja-tallinnas-voivad-pohjustada-eraldatust
Üheks uueks algatuseks Tallinnas on kodanikuteaduse kompetentsikeskuse projekt, millega Pelgulinna Gümnaasium alustab 2019-2021 koos Kopli Kunstigümnaasiumi, Mustamäe Saksa Gümnaasiumiga ja Laagna Gümnaasiumiga, mille raames on soov luua koos piirkonna huvirühmadega linnapiirkondade probleemsituatsioonide andmekogumise ja lahendamise väljakutsed, kaasata neisse üheskoos andmekogumiseks ja lahenduste leidmiseks õpilased ja teised linnakodanikud. Kodanikuteaduse (citizen science) kompetentsikeskus korraldab ka piirkonna päevadel kaasamisüritusi. Suur eesmärk on üheskoos piirkonna elanikega ja koolide ja huvirühmade eestvedamisel luua teaduspõhised viisid, kuidas kodanikud saavad sõna sekka öelda, et linnas kaasavalt probleeme kaardistada, koguda andmeid oma argumentide tõendamiseks ja lahendada probleeme koostöiselt. Teemad: linna mikrokliima, rohealad ja ringmajandus, heaolu ja tervis ning inseneri- ja materjaliteaduste loovlahendused linnaruumis).
Üks aktiivne kodanik on Tallinna arengukava 2021+ ideekorjel välja pakkunud ka idee tekitada linna kogukonna nõustajadwww.youtube.com/watch?v=FtR15aKECnw Understanding Communiti Meditation (community mediator), mis on populaarne Ühendkuningriigis ja on hakanud levima ka Põhjamaades. Idee autori seletus: "Olles ise elanud ühes Tallinna piirkonnas pikka aega, jälgides piirkonna FB lehte näen sageli, et inimesed väljendavad väga agressiivselt arvamust, mis erineb teiste omast. Samamoodi võivad tekkida erinevused tulenevalt east, tegevustest, huvialadest, rahvustest vms. Tihti ei taha/ ei oska naabrile ise välja öelda, mis häirib. Selleks võiks olla nõustaja või kuidas iganes seda nimetatakse, kes eriarvamusel olevaid inimesi erapooletult nõustab. Alati ei ole vaja helistada politseisse või televisiooni, et eriarvamusi lahendada. Samas võiks ka eelnevalt teada olla, millised on piirkonna kirjutamata reeglid."