Vaata lähemalt: https://teomeeter.ee/app/campaigns/6/128?lang=et
Vägivallast mõeldes tulevad esimesena silme ette kaklevad purjus mehed tänaval. Kuid on palju liike vägivalda, isegi peaaegu nähtamatuid vägivaldseid vihjeid. Rohkem märgates ja tegutsedes saame luua Eesti, kus vägivalda on palju vähem. Teomeeter pakub rea tegusid, mis sellele kaasa aitaks. Saab ka ise ideid pakkuda.
Vaata lähemalt: https://teomeeter.ee/app/campaigns/6/128?lang=et
0 Comments
2015. aasta PISA uuringust selgus, et igast sajast õpilasest 20 on koolis kaasõpilaste pilgete, naeru ja mõnituste märklauaks. Koolikiusamises pole Eestil rõõmustada millegi üle: meie koolides on kiusamist rohkem kui Euroopas keskmiselt ja OECD arvestuses on Eesti kolmekümnendal kohal.
Seaduse järgi peaks olema igas Eesti koolis koolipsühholoog, kuid praegu on neid ainult 38% Eesti koolides. Soome haridusministeeriumi tellimusel Turu ülikoolis välja töötanud kiusamisvaba kooli programm (KiVa) on Eestis kasutusel viiendat aastat ja toimib umbes viiekümnes koolis. Programmiga liitunud koolis korraldatakse esimese kuni kuuenda klassi õpilastega ennetustunnid. „Räägitakse, mida kiusamine ohvritega teeb, kuidas saame erinevusi aktsepteerida, nii et ei pea kõik sõbrad olema, aga üksteisega viisakalt suhelda,” selgitab Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. Õpetajad harjutavad koolitusel kiusamisjuhtumite lahendamist ning seda, millal ja kuidas rääkida ohvriga ning kuidas tõmmata kaasa pealtvaataja rollis olnud lapsi. Eestis oli KiVa programmi algusaastal keskmine koolis kiusatavate osakaal 21,5%. Koolides, kus KiVa on neli aastat tegutsenud, oli kiusatute osakaal sel kevadel juba 15,7%-ni vähenenud. Triin Toomesaar rõhutab, et koolikiusamisega tuleb tegelda pidevalt, sest kui kool loobub järjepidevast ennetusest, siis langetakse paari aastaga tagasi koolituseelsele tasemele. Vaata lähemalt: http://digileht.epl.delfi.ee/uudised/opetajad-ega-koolijuht-ei-marganud-uheksa-aastat-koolikiusamise-all-kannatanud-poissi?id=80305602 Detsembris 2017 alustatakse Pärnumaal juhtprojekti, milles lähisuhtevägivalla puhul peab kodust lahkuma ründaja ning eri sotsiaalteenused on ette nähtud konflikti mõlemale poolele. Seejuures on juhtprogramm mõeldud nii nais- kui ka meessoost ohvrite aitamiseks. Selline lähenemine on Eesti kontekstis uudne.
Kui ründaja on kodust ära viidud, hakkab politsei tegelema ohvriga ja kohe – kasvõi keset ööd – helistatakse koos ohvriabisse. Selleks, et edasisi lähisuhtevägivalla juhtumeid ennetada, tuleb ründajal läbida programm, milles ta saab juhtunut enda jaoks lahti mõtestada ja õppida, kuidas oma emotsioonidega toime tulla nii, et edasisi rünnakuid ära hoida. Programm nimega „Sisemine kindlus” on varasemalt Tartu ülikoolis välja töötatud (üks väljatöötajatest Konfliktiennetuse Keskuse aktiivrühma liige Oliver Nahkur) ja sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on seda koos sise- ja justiitsministeeriumiga analüüsinud ja testinud. Pärnumaa juhtprojektiga selgitatakse, kuidas oleks „Sisemise kindluse” programmi võimalik Eestis rakendada: kas kohustusliku, vabatahtliku või mõlema seguna. Programm kestab üle 50 tunni ning pakub meestele grupiteraapiat, mis võimaldab oma käitumist muuta ja vägivalla kordumist ennetada. Grupitöödes arutlevad mehed ka maskuliinsuse ja soonormide üle. Peale selle annab programm praktilisi oskuseid, kuidas juhtida viha ja stressi, ning arendab suhtlemisoskust. Teenuse kuluks 2018. aastal on planeeritud 58 000 eurot ja see tuleb sotsiaalkindlustusameti eelarvest. Pärnumaa juhtprojekt kestab kevadeni ja seejärel otsustatakse, kuidas programmi juba täismahus rakendada ja milliseid muudatusi on vaja teha. Vaata lähemalt Eesti Päevalehest (14.11.2017, Tuuli Jõesaar) http://digileht.epl.delfi.ee/uudised/lahisuhtevagivalla-juhtprojekt-viib-kodust-minema-rundaja-mitte-ohvri?id=80147074 |
AuthorBlogisse teevad lühemaid ja pikemaid postitusi KEKi aktiivrühma liikmed Archives
January 2021
Categories |